“Estonians Have Decided To Translate AI As 'kratt', After A Mythological Creature.

Human cognition is only one species of intelligence, one with built-in impulses like empathy that colour the way we see the world, and limit what we are willing to do to accomplish our goals. But these biochemical impulses aren’t essential components of intelligence. They’re incidental software applications, installed by aeons of evolution and culture. ‘The basic problem is that the strong realisation of most motivations is incompatible with human existence,’ Dewey told me. The idea that we might have moral obligations to the humans of the far future is a difficult one to process. After all, we humans are seasonal creatures, not stewards of deep time.

Ross Anderson, Omens

The Princess and the Trolls –The Changeling, by John Bauer, 1913.

National #demo2012 #6 by Marc Fairhurst on Flickr.

National Geographic, May  1972

Leo Piron (Belgian, 1899-1962), Paysage hivernal avec moulin [Winter landscape with windmill]. Canvas, 41 x 50 cm.

An individual who has to make things for the use of others, and with reference to their wants and their wishes, does not work with interest, and consequently cannot put into his work what is best in him. Upon the other hand, whenever a community or a powerful section of a community, or a government of any kind, attempts to dictate to the artist what he is to do, Art either entirely vanishes, or becomes stereotyped, or degenerates into a low and ignoble form of craft. A work of art is the unique result of a unique temperament. Its beauty comes from the fact that the author is what he is. It has nothing to do with the fact that other people want what they want. Indeed, the moment that an artist takes notice of what other people want, and tries to supply the demand, he ceases to be an artist, and becomes a dull or an amusing craftsman, an honest or a dishonest tradesman. He has no further claim to be considered as an artist. Art is the most intense mode of individualism that the world has known. I am inclined to say that it is the only real mode of individualism that the world has known. Crime, which, under certain conditions, may seem to have created individualism, must take cognisance of other people and interfere with them. It belongs to the sphere of action. But alone, without any reference to his neighbours, without any interference, the artist can fashion a beautiful thing; and if he does not do it solely for his own pleasure, he is not an artist at all.

Oscar Wilde The Soul of Man under Socialism

Ad Reinhardt, from ‘How to Look at Art, Arts & Architecture’ (1946)

"Mäletan, kuidas sa mõne aasta eest südametäiega pahvatasid metsaraiumise kohta: see on ju riiklik laastamine! Ja veel enam jäi hinge kõrvulukustav vaikus, mis peale seda mõtteruumis maad võttis. Ei tõtanud keegi noid sõnu parandama ega ümber lükkama, las vana mees räägib, maailm veereb edasi, uued uudised tulevad ja ebamugavus lahtub, piinlik apsakas ununeb. Aga see, mis oli varjul nende sõnade taga, jäi. See pilt, kuhu osutas sinu tõstetud sõrm. Vaadake seda maad, milline häbi! See, mida riik on teinud oma loodusega, ei ole olnud väärikas. Eesti loodusega on läinud samamoodi, nagu läks indiaanlastega. Selle maa loodus on lõputute seadusemuudatuste, arengukavade ja töötubade kaudu viimaks ikkagi inimeste käest välja petetud, nende hinge on väärkoheldud, väärikust alandatud. Eesti Loodus elab edasi reservaadis, see on ilus, seda saab imetleda, sealt metsaande korjata, piltegi teha, seminare ja töötubasid korraldada. Aga midagi on muutunud, lõplikult. Midagi väga olulist on surnud – eks sõnastagem see. Mis see siis on? Pihta on saanud loodus, aga ka usk elu põhiväärtustesse. Usk Eesti looduse kaitsesse on kokku kukkunud. Selle asemele on tulnud teadmine, kui odav on riik, kui alandlik ja hirmunud, kui lihtne on teda raha ja ähvardustega üles osta, panna tegema seda, mida ta mingil juhul teha ei tohiks. Riik on samm-sammult taganenud raha surve ees. Riik on kaotanud väärikuse. See on kõige hullem asi, mis saab juhtuda. Loodus annab riigile väärikuse. Loodus on riigi südametunnistus. Ühiskonda ei iseloomusta mitte see, mida ta loob, vaid see, mida ta keeldub hävitamast. Nii on arvanud Ameerika looduskaitsja John C. Sawhill."

- Valdur Mikita Järelhüüe Fred Jüssile "Head teed sulle, kotkas"

jensenacklesmishacollins:

Ei talupoegadele - No to peasants.

...

The majority speaks Sense.

http://jensenacklesmishacollins.tumblr.com/post/99414721364/as-i-said-there-was-a-protest-against-union

Mul ei ole olnud mingisuguseid eesmärke, sest ma ei näe eesmärke. Minu silmade ees on tundmatu maastik, minu tee kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku üksikasju. Ma ei näe, mis on mägede taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool orgusid, teispool metsi, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi heli, mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. - Fred Jüssi 1935 - 2024